Mutt

Mutt on väike tömbi kehaga ja musta sametise karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga. 

Levinud on ta peaaegu terves Euraasias. Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel. Muti elutegevuse jälgi on lihtne leida arvukate "mutimullahunnikute" järgi. Need tekivad muti poolt lahtikraabitud mulla pinnale tõukamisel. Muti poolt tuhnitud mullahunnikute kaudu toimub ka käikude õhustamine. Meile näitab kuhilate rida maasisese käigu suunda ja ulatust.

Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad. Enamasti ei suuda mutt elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades.
Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid, eriti talvel. Suvel sööb mutt ka kahepaikseid, hulkharjasusse, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid. Ühekorraga sööb mutt 20–22 g vihmausse.
Mutt suudab ujuda. Seda on näha sellest, et jõgede ääres on avastatud vette avanevaid mutikäike, mis teisel kaldal jätkuvad, aga jõgede all mutikäike pole. Korduvalt on ujuvaid mutte ka nähtud.

Mutt on tige ja seltsimatu, eriti vangipõlves. Täiskasvanud isased murravad nende juurde samasse puuri pandud emaseid ja noorloomi, emased omakorda murravad nendega kokku pandud noorloomi. Mutt sööb mahamurtud liigikaaslased ära, kuid paljud kiskjad ei söö mutte.

 

Peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul. See on põhjus, miks ta uuristab pesakambri ümbrusesse uusi käike ja urgusid. Mutt on aktiivses tegutsemises ööpäevaringselt. Seetõttu on tal suur energiakulu ning ta on väga ablas. Ta võib süüa päeva jooksul märksa rohkem, kui ise kaalub. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib - hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks.

Kevadel sünnib mutil 3...8 abitut poega, kes iseseisvuvad 1 kuu vanuselt. Suguküpseteks isenditeks saavad 1 aastaselt. 

Aedades tuhnivad mutid üles mullahunnikuid ning uuristavad käike peenardesse. Sellega tekitavad nad inimestes suurt meelehärmi ja pahameelt. Olulisem on aga see, et mutt hävitab mitmesuguseid kahjurputukaid ning kobestab mulda. Mutti on kütitud tema karusnaha pärast. Looduskaitse all ei ole.