Mutt

Mutt on väike tömbi kehaga ja musta sametise karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga. 

Levinud on ta peaaegu terves Euraasias. Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel. Muti elutegevuse jälgi on lihtne leida arvukate "mutimullahunnikute" järgi. Need tekivad muti poolt lahtikraabitud mulla pinnale tõukamisel. Muti poolt tuhnitud mullahunnikute kaudu toimub ka käikude õhustamine. Meile näitab kuhilate rida maasisese käigu suunda ja ulatust.

Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad. Enamasti ei suuda mutt elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades.
Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid, eriti talvel. Suvel sööb mutt ka kahepaikseid, hulkharjasusse, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid. Ühekorraga sööb mutt 20–22 g vihmausse.
Mutt suudab ujuda. Seda on näha sellest, et jõgede ääres on avastatud vette avanevaid mutikäike, mis teisel kaldal jätkuvad, aga jõgede all mutikäike pole. Korduvalt on ujuvaid mutte ka nähtud.

Mutt on tige ja seltsimatu, eriti vangipõlves. Täiskasvanud isased murravad nende juurde samasse puuri pandud emaseid ja noorloomi, emased omakorda murravad nendega kokku pandud noorloomi. Mutt sööb mahamurtud liigikaaslased ära, kuid paljud kiskjad ei söö mutte.

 

Peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul. See on põhjus, miks ta uuristab pesakambri ümbrusesse uusi käike ja urgusid. Mutt on aktiivses tegutsemises ööpäevaringselt. Seetõttu on tal suur energiakulu ning ta on väga ablas. Ta võib süüa päeva jooksul märksa rohkem, kui ise kaalub. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib - hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks.

Kevadel sünnib mutil 3...8 abitut poega, kes iseseisvuvad 1 kuu vanuselt. Suguküpseteks isenditeks saavad 1 aastaselt. 

Aedades tuhnivad mutid üles mullahunnikuid ning uuristavad käike peenardesse. Sellega tekitavad nad inimestes suurt meelehärmi ja pahameelt. Olulisem on aga see, et mutt hävitab mitmesuguseid kahjurputukaid ning kobestab mulda. Mutti on kütitud tema karusnaha pärast. Looduskaitse all ei ole.

Eesti

Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine 

valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu

sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset

liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi 

lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp.

 Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen.Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Praegu on Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, enne teda oli Arnold Rüütel ja enne teda Lennart Meri.

Eesti lipu heiskamise päevad (lipupäevad) on:
1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
4) 14. märts – emakeelepäev;
5) maikuu teine pühapäev – emadepäev;
6) 9. mai – Euroopa päev;
7) 4. juuni – Eesti lipu päev;
8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
9) 23. juuni – võidupüha;
10) 24. juuni – jaanipäev;
11) 20. august – taasiseseisvumispäev;
12) 1. september – teadmistepäev;
13) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.